Nii düsleksia kui ka ADHD on õppimist raskendavad häired, mis mõjutavad aju juhtimisfunktsioone. Sageli kattuvad ka sümptomid.
Seetõttu arvatakse mõnikord, et düsleksia ja ADHD on üks ja sama.
See artikkel näitab, et nii see ei ole. Vaatleme mõlemat seisundit ning nende erinevusi ja sarnasusi.
Mis on düsleksia?
Düsleksiat peetakse sageli lugemisraskuseks, sest see mõjutab inimese lugemisoskust. See võib aga põhjustada ka kirjutamis- ja õigekirjaprobleeme, mis on õppes väga olulised.
Düsleksia ei ole siiski klassikaline õpiraskus. See ei mõjuta inimese intelligentsust.
Arvatakse, et kuni 10% inimestest on mingis vormis düsleksiat. Teiste hinnangute järgi on kuni 20% inimestel lugemisraskused.
Kui kahtlustad düsleksiat endal või lähedasel, pane tähele järgmisi tunnuseid:
- Aeglane lugemine ja/või kirjutamine
- Sarnaste tähtede segiajamine, nt “b” ja “d”
- Ebakindel või nõrk õigekiri
- Tähtede järjekorra segiajamine sõnades
- Raskused planeerimises, asjade korrastamises ja kirjalike juhiste järgimisel
Düsleksiat võib märgata juba väikelastel ja eelkoolieas. Kõige sagedamini tulevad selle sümptomid välja aga koolis, kui lugemisoskus peaks arenema.
Mis on tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD)?
ADHD on käitumishäire, mis avaldub hajameelsuse, impulsiivsuse ja rahutuse kaudu. ADHD-ga inimesed maadlevad tähelepanu hoidmisega ning võivad tunduda pidevalt rahutud.
Nagu düsleksiat, diagnoositakse ADHD-d enamasti 3–7-aastaselt, kuid diagnoosi võib saada ka hiljem. See ei pruugi täiskasvanueas taanduda.
ADHD sümptomid on näiteks:
- Raskused ühele ülesandele keskendumisel
- Äkilised vihapursked
- Raske on hoida tähelepanu tunnis või vestluses
- Kannatamatus igavate ülesannete, nt korrektuuri, suhtes
ADHD sümptomid võivad olla seotud vaimse tervise probleemidega. Paljudel tekib madal enesehinnang ja unehäired.
Düsleksia ja ADHD peamised erinevused
Nagu näha, on düsleksia ja ADHD erinevad seisundid. Mõlemad on spetsiifilised õpiraskused, kuid need mõjutavad käitumist ja õppimist eri moel.
Düsleksiaga lapsed seisavad silmitsi teistsuguste muredega kui ADHD-ga lapsed. Sageli aitavad seisundit leevendada psühhiaatrid või hariduspsühholoogid. Enne ravi valikut tuleb aga erinevused selgeks saada.
Lugemisoskus
Lugemisraskused on mõlema seisundi puhul levinud. Düsleksia ja ADHD võivad lugemist aeglustada, kuid põhjused on erinevad.
Düsleksiaga inimestel aeglustab lugemist raskus sõnu lahti harutada ehk dekodeerida, ADHD korral on põhjuseks keskendumisprobleemid.
Tavaliselt loeb ADHD-ga inimene küll aeglaselt, kuid üsna täpselt. Düsleksiaga inimene võib sõnu ja lauseid omavahel segi ajada.
Kirjutamine
Ka kirjutamine võib mõlema häire korral keeruline olla, kuid taas on põhjused erinevad.
Düsleksiaga inimesel on kirjutamine raske, sest sõnade dekodeerimine on keeruline. Ta ei pruugi märgata sõnamustreid ning õigekirjas ja grammatikas tekib palju vigu.
ADHD puhul tuleneb kehv kirjutamisoskus peamiselt raskusest mõtteid struktureerida. Kõike ei jõuta kirja panna ning tähelepanu hajumise tõttu on tekst ebatäpne.
Keskendumine
ADHD mõjutab keskendumisvõimet väga tugevasti. Selle seisundiga inimestel on eriti keeruline fookust hoida ja sageli kirjutatakse tähelepanu parandamiseks ravimeid.
Ka düsleksiaga inimestel võib olla keskendumisraskusi, kuid need pole tavaliselt nii tugevad ega esine kõigil.
Igapäevaelu
Mõlemad häired võivad põhjustada vaimse tervise probleeme, nt madalat enesehinnangut. Sageli avaldab suuremat mõju igapäevaelule aga just ADHD.
ADHD-ga inimestel kipuvad tähtajad ja kohtumised meelest minema. Esineb ka rahamuresid. Düsleksiaga inimestel seisneb raskus tihti planeerimises, vormide täitmises ja muudes tüütutes ülesannetes.
Häirivate teguritega toimetulek
Mõlema häirega inimesed võivad paista hajameelsed, kuid selle taga on erinevad põhjused.
ADHD põhjustab keskendumis- ja tähelepanuraskusi ning see muudab kergesti hajameelseks. Düsleksiaga inimesed võivad tunduda hajevil, sest nad kulutavad lugemisele või kirjutamisele palju energiat.
Spetsialistid, kes võivad aidata
Düsleksiaga inimesed saavad enim abi eripedagoogidelt ja õppenõustajatelt.
ADHD-ga inimesed võivad samuti saada tuge haridustöötajatelt, kuid sageli ka käitumisteraapiast ning arstide ja psühhiaatrite abist.
Düsleksia ja ADHD sarnasused
Neil kahel seisundil on ka mitmeid kattuvaid jooni.
Mõlemad on teatud määral pärilikud. Hinnanguliselt u 40–60% düsleksiast on geneetiline. ADHD puhul on see ligikaudu 77–88%.
Mõlemad seisundid nõuavad sageli individuaalseid õppekavasid (IEP).
Speechify
Kuna nii lugemine, kirjutamine kui ka keskendumine võivad mõlema seisundi korral keerulised olla, on vaja nutikamaid lugemisviise.
Speechify on teksti kõneks rakendus. Tarkvara loeb sisestatud teksti ette ja kasutaja saab valida erinevate häälte ja keelte vahel.
See funktsioon aitab kõiki, kellel on lugemisraskused, nt düsleksia, ADHD või autism. Proovi tasuta ja vaata, kas see sobib sulle.
KKK
Kuidas vahet teha ADHD-l ja düsleksial?
Erinevused on sageli üsna väikesed. Üldiselt on ADHD puhul rohkem keskendumisraskusi, düsleksia puhul rohkem lugemisprobleeme.
Kas düsleksia kuulub ADHD alla?
Düsleksia ei kuulu ADHD alla. Samas võivad need esineda koos.
Kuidas diagnoositakse düsleksiat?
Lapse õpikeskkonnas tehakse düsleksia test.
Kas düsleksia ja ADHD võivad koos esineda?
Jah, need võivad ka samaaegselt esineda.
Kui paljudel lastel diagnoositakse düsleksia?
Umbes 10% lastest on mingi düsleksia vorm.
