Düsleksia on kõige levinum keelepõhine õpivõime häire ja selle esinemissagedus kasvab. Seda iseloomustavad probleemid lugemisoskuse ja arusaamisega.
Düsleksiaga inimestel on raskusi foneemide – väikseimate kõlaüksuste – eristamise ja kasutamisega. Tüüpiline on ka raskus sõnade foneetilisel töötlemisel, sümbolite ja tähtede-helide seoste mõistmisel, arvudega toime tulemisel, helide dekodeerimisel ja tundmatute sõnade lugemisel tähte-hääliku, kirjapildi ja silpide põhjal.
See seisund mõjutab inimese võimet lugeda, rääkida, kirjutada ja keeli õppida. Üle 80% düsleksiaga inimestest kogeb ka raskusi organiseerimise, planeerimise, prioriteetide seadmise, keskendumise ja täpsuse hoidmisega, eriti segajate keskel.
Düsleksiaga inimestel on sageli väga kõrge loovus, sest nad kasutavad rohkem paremat ajupoolkera, mis keskendub visuaalsetele piltidele, mitte sõnadele. Häirel on erinevad raskusastmed ning see mõjutab umbes 60/40 mehi ja naisi. Poisse saadetakse siiski sagedamini hindamisele.
USA-s on düsleksiaga 5–15% elanikkonnast ehk ligikaudu 15–45 miljonit inimest, kellest umbes 2 miljonit pole saanud õiget diagnoosi. Umbes 20% koolilastest on düsleksiaga.
Düsleksia levinumad põhjused
Kuigi tegemist on kõige sagedasema õpiraskusega, uuritakse endiselt pidevalt, miks raskused lugemisega tekivad. Tavaliselt avaldub düsleksia sünnist saati ja sellel on palju põhjuseid, näiteks:
Geneetika
Kui ühel vanemal on düsleksia, on lapsel selleks kahekordne või suurem risk. Kui mõlemal vanemal esineb düsleksia, on lapsel väga suur tõenäosus seda pärida.
Hiljutised neurokuvamise uuringud (nt MRI ja PET) on näidanud nii funktsionaalseid kui ka anatoomilisi erinevusi nende ajukeskustes, kellel esineb õpiraskusi.
On leitud ka ebanormaalseid rakustruktuure ning tuvastatud mitu geeni, mis on seotud düsleksiaga. Mõnel inimesel on ajus vasaku poolkera osades – alumises kiirusagaras, kesk- ja ventraalses oimusagaras ning alumises otsmikusagaras – vähem elektrilist aktiivsust, mis mõjutab lugemist.
Keskkond
Keskkonnal on oluline mõju õppimisele ja mälule ning epigeneetilised muutused võivad mõjutada lugemisvõimet. Vanemate haridustase ning õpikeskkonna kvaliteet on olulised õppimisvõimet mõjutavad tegurid. See võib selgitada, miks juhtumite arv kasvab riigikoolides, kus suurenevad klassid, kasvavad nõudmised ja vähenev rahastus tähendavad, et õpetajal jääb vähem aega raskustes õpilasele individuaalset tuge pakkuda.
- Arenguline düsleksia on geneetiline ja/või sünnipärane ning võib olla primaarne või sekundaarne. Sagedamini poistel, see kahaneb vanusega.
- Primaarne düsleksia on geneetiliselt päritav.
- Sekundaarne düsleksia tuleneb raseduse või sünnituse tüsistustest.
- Omandatud düsleksia on põhjustatud traumast, vigastusest või haigusest, mis mõjutab keelt töötlevaid ajupiirkondi. Näiteks pärast ajuvigastust, insulti või dementsust. Ka varajane tugev stress või emotsionaalne trauma võib selle esile kutsuda.
Õpi- ja lugemisraskused puudega inimestel
Düsleksiaga inimestel on raskusi sõnade äratundmise ja foneemiteadlikkusega. Seda võib märgata igas eluetapis, igal juhul on oma väljakutsed.
Eelkooliealised lapsed
- Kõne arengu hilinemine
- Raskused tähtede ja värvide meeldejätmisel
- Valede sõnade kasutamine, helide segiajamine või sarnase kõlaga sõnade äravahetamine.
Alg- ja põhikooliealised lapsed
- Raskused ladusa lugemise, kirjutamise, info töötlemise ja järjekorras meeldejätmisega
- Raskused uute sõnade hääldamisel või sarnaste sõnade eristamisel
- Lugemisülesannete vältimine
Teismelised ja täiskasvanud
- Raskused õigekirja, uue keele õppimise või käekirjaga
- Vead sõnade hääldamisel, teksti või matemaatika mäletamisel
- Raskused loo jutustamisel
- Vähenenud enesehinnang
Kui lapsel on lugemisraskusi, tuleks teda hinnata düsleksia suhtes, arvestades tausta, intelligentsi ja keeleoskust. Võimalik ja kasulik on potentsiaalseid lugemisprobleeme varakult märgata.
Testid nagu lugemisoskuse ennustav hindamine (PAR) mõõdavad lugemisarengu lähteoskusi. Sõeluuringuid viiakse tavaliselt läbi lasteaias ja esimeses klassis, et võrrelda tulemusi eakaaslastega. Nii saab planeerida sihipärast õpiraskustele keskenduvat õpet.
Düsleksiaga õpilased saavad kasutada individuaalse õppekava (IEP) toetust, mis kohandab õpet vastavalt õpilase vajadustele, testitulemustele ja õpivõimele. IEP võimaldab ka tugitehnoloogiat, mis aitab mahajäänutel järele jõuda ja parandada kirjaoskust.
IDA ja teised abistavad ressursid düsleksia ja muude õpiraskuste korral
IDA
Rahvusvaheline Düsleksia Assotsiatsioon (IDA), asutatud 1920. aastatel, on vanim mittetulunduslik organisatsioon, mis tegeleb düsleksia uurimise ja abistamisega. Nad pakuvad nõustamist, teabejagamist ja erihariduse teenuseid düsleksiaga seotud inimestele ja nende peredele. Uuringud ja õpetajate koolitused jätkuvad, et luua uusi õpetamismeetodeid ja õppematerjale.
Abitehnoloogia
Düsleksia mõistmine hoogustus 1990. aastatel, kui uued seadmed võimaldasid teadlastel jälgida ajutegevust, et uurida kõne- ja lugemisprotsesse. Tänapäevane riist- ja tarkvara aitab düsleksiaga inimestel kasutada alternatiivseid õppimisviise. Sageli on kuulamine lugemisest tõhusam ning abitehnoloogia muudab lugemisoskuse arendamise lihtsamaks.
Arvutipõhised õppeprogrammid arendavad lugemis-, kirjutamis-, tippimis- ja arvutamisoskusi. Töö- ja kalendrihaldusvahendid abistavad ülesannete korraldamisel. Vastavad rakendused on saadaval nii mobiilidele kui ka arvutitele.
- Audioraamatud ja tekst kõneks rakendused, nagu Speechify, muudavad kirjutatud teksti kõneks, aidates õppimist.
- Kõnetuvastustarkvara võimaldab kõnele tekstina salvestada.
- Mõttekaardistamise tarkvara aitab planeerida tööd ideede kaartide ja skeemide abil.
- Skannerid ja nutikad pastakad digitaliseerivad märkmed ning lasevad kuulata ja jälgida kirjutatut.
- Õigekirjakontroll ja korrektuuritarkvara aitavad automaatselt parandada kirjutatud teksti.
- Tahvelarvutid ja nutiseadmed toetavad aja planeerimist.
Learning Ally
Learning Ally on mittetulunduslik eripedagoogiline organisatsioon, mis pakub aju-uuringutele tuginevaid uuenduslikke tööriistu, et toetada õpetajaid ja parandada kirjaoskust. Nende eesmärk on aidata düsleksiaga õpilastel saavutada edu koolis ja elus lahendustega, mis on teaduspõhised.
College Success Program pakub ressursse ja tuge, et kolledžitee edukalt läbida. Learning Ally ühendab varajase hindamise, sekkumise, õpetajate täienduskoolituse ja tõenduspõhised õpetamismeetodid, et õppijad oleksid iseseisvad, motiveeritud ja saavutaksid häid tulemusi nii sotsiaalselt kui ka akadeemiliselt.
KKK
Kas düsleksiaga inimestel on keskmisest kõrgem intelligentsus?
Nagu rahvastikus üldiselt, on ka düsleksiaga inimestel väga erinev intellektuaalne võimekus, sõltumata lugemisraskustest.
Millised on 4 tüüpi düsleksiat?
- Foneemiline düsleksia: (düsfoneetiline või kuulmisline düsleksia) – raskused tähtede ja silpide helide töötlemisel ning vastavuse leidmisel kirjutatud kujule.
- Visuaalne düsleksia: (dyseidetic või visuaalne düsleksia) – raskused terviksõnade visuaalses äratundmises ja meeldejätmises.
- Kiire nimetamise defitsiit tähendab raskusi tähe, numbri, värvi või eseme kiirel nimetamisel.
- Topeltdefitsiidi düsleksia kombineerib foneemilise töötlemise ja kiire nimetamise raskused.
Mis on levinum kaasuv seisund düsleksiaga?
- Düsograafia on kirjutamis- või tippimisraskus ning peenmotoorika häire, sageli käe-silma koostöö probleemide tõttu; raskused suuna- ja järjestusülesannetes, nt sõlmede sidumine.
- Tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) on neuroarenguline häire, mis avaldub lapseeas. See põhjustab hüperaktiivsust, tähelepanu hoidmise raskusi ja impulsiivset käitumist. ADHD ja düsleksia on tihti seotud, 15–24% düsleksiaga inimestest on ka ADHD ja kuni 35% ADHD-ga inimestest esineb düsleksia.
- Vasak-parem suunatunde häire, mõnikord nimetatud suunadüsleksiaks – inimene ei suuda vasakut ja paremat eristada.
- Düskalkuulia, tuntud ka kui arvuhäire või matemaatikadüsleksia, on raskus arvutuste, probleemilahenduste ja matemaatiliste mõistete omandamisel.
- Kuulmistöötluse häire on kuulatud info töötlemise raskus, mis mõjutab kuulmismälu ja järjestamist.
Kas düsleksiast saab välja kasvada?
Düsleksia ei kao ära. Kuid MRI-uuringud näitavad, et aju suudab muutuda (neuroplastilisus). Varajane sekkumine, sihipärane lugemisõpetus ja tugi leevendavad oluliselt õpiraskusi.
Fakte düsleksia kohta
- NASA töötajatest üle poole on düsleksiaga.
- Kingapaelte sidumise raskus, analoogkella lugemine ja sagedased kõrvapõletikud lapsena võivad viidata düsleksiale.
- Düsleksiaga inimesed loevad paremini teatud fontide, kirjutamisviiside ja meedia abil.
- Sõna „düsleksia” tuleb kreekakeelsetest sõnadest „dys” (raskesti) ja „lexis” (keel).
- Düsleksiat nimetati esialgu lugemispimeduseks.
